Hilda blogi

Alustan kohe päris algusest. Me oleme Martiniga meie päris oma kodus elanud tänaseks 10 kuud. Selle aja jooksul on paar korda teemaks koduloomad küll tulnud, aga päris tegudeni asi kunagi ei jõudnud. Jõudsime alati välja selleni, et me pole veel valmis kellegi eest päriselt vastutama, oleme nii noored ja elu alles ees. Looma võtmise puhul olimegi peamiselt vaid kassist rääkinud. Koer on välistatud, kuna elame korteris ja mitu korda päevas jalutamiseks meil päriselt aega pole. Ja mina pole väga koerainimene ka. :D Tegime Martiniga diili, et kui võtame koera, võtame (khm, ostame) ka hobuse, või vastupidi, ehk siis väga kauge tuleviku muusika (enne vaja rikkaks ka saada).  Igatahes olime loomade mõtte lükanud kaugustesse. KUNI ühel päeval, täpsemalt 17. aprill, oma meelt muutma hakkasime. Nimelt käisime minu perega Hara sadamas mingisugusel lihavõtete üritusel, hiljem Oandu matkarajal jalutamas ja seejärel Viitnal Arturis söömas. Seal toiduootamise ajal nägime, et meie kortermaja fb g...

Ma olen terve päeva lugenud ja kirjutanud magistritööd... ja ma viitsin veel kirjutada. Mul pole vist limiiti. Igatahes, tööd on veel nii palju teha, mõtlen küll, et ah mis see läbilugemine ja korrastamine, viidete ja allikate korrastamine, annotatsioonide kirjutamine jm siis on, aga see on päris tõsiselt mitme päeva töö ja valmis töö tuleb juba 5 päeva pärast esitada. Loodame, et jõuan! Ah, nagunii jõuan, kui mind just vahepeal haiglasse ei kavatseta panna. :D Nii, nüüd tekkis kindlasti küsimus, et miks haiglasse? Asi lihtne, olen see nädal käinud mööda arste.. ja käin edasi ka. Eelmises postituses põgusalt mainisin oma tervisehädasid ja noh selgus, et päris korras asi polegi. Aga nüüd kõigest järgemööda. Mul on süda umbes pool aastat veidralt valutanud. Vahel lööb reaalselt järsku valu sisse, teine kord valutab stabiilselt mitu tundi kuni päev. Sagedust ei oska öelda, mõnikord pole kuu aega midagi ja siis jälle on üle päeva. Teine kahtlane asi on vasaku käe raskeks muutumine. Ma ei o...

Alustan postitust ühe lasteaia looga. Meil pole hetkel õpetaja abi rühmas, seega peab tööl olev õpetaja rabama korralikult mitme inimese eest. Üllataval kombel on just selleks ajaks praktiliselt kogu rühm kohale ilmunud, muidu on maksimum selline 70% kohal. Jälle kaldusin teemast kõrvale, hiljem räägin sellest ka pikemalt. Igatahes ühel lõunal lapsed juba lõpetasid söömist, käisid wc-s ja suundusid riietuma, et voodisse minna. Mina samaaegselt pesin köögis potte, korjasin nõusid kokku ning panin neid masinasse, koristasin rühma jne. Kuna käed-jalad tööd täis, polnud aega ise korralikult süüagi, rääkimata lastele unejutu lugemisest. Seega peatusin hetkeks oma töölaua taga, et otsida internetist mõni unejutt neile. Leidsin mingi oravate muinasjutu. Lugesin seda pealkirja mitu korda ja mõtlesin, et ok, see sobib. Samal ajal ronis üks laps püsti teiste laste voodites ning tahtsin teda korrale kustuda. Selle asemel, et hüüda last nimepidi (ma ausalt tahtsin nimepidi hüüda :D), hüüdsin ma kõ...

Tahaks rääkida möödunud nädalatest, aga teate, ma ei viitsi. Ma ei viitsi kuulata pärast jälle, et oi sa ju kirjutasid täiesti valesti kõigest. Okei, hästi lühidalt. Nimelt võtsin ma oma eelmise postituse maha n-ö rahu nimel, kuna üks lugeja leidis, et kirjatükk puudutas teda liiga palju. Ometi peeti pea igat lauset valeks, kuid siiski olevat kõik käinud tema pihta. Siinkohal tasub mul üle korrata, et minu kirjatükid on minu vaatenurgast, minu arvamusest ja isegi, kui räägin mõnest olukorrast või isikust, teen seda konfidentsiaalselt. Ma ei tuleks elusees siia kellegi andmeid avalikustama, ma nii rumal ka pole. Ja kirjutada oma kogemustest on jumala okei. Paljud kirjanikud on oma teosed oma päriskogemuste põhjal kirjutanud, isegi Oskar Luts kasutas oma teostes prototüüpidena enda koolikaaslaseid. Mõelda vaid, keegi pidi Lutsule ainest Tootsi jaoks andma. Huvitav, kas see keegi käis ka protestimas Lutsu vastu?  Igatahes sain n-ö tasuta reklaami, aga minu kurvastuseks ei tulnudki vaa...

Ma ausalt öeldes olen üritanud oma mälust n-ö  Tapa linna ja Tapa Gümnaasiumit kustutada, kuna oleme ausad, peale sealt lahkumist muutus mu elu kordades paremaks. Muidugi ei saa öelda, et midagi oleks olnud halvasti minu koolipõlvega, tegelikult oli kõik hästi. Käisin ju kõik 12 aastat Tapal koolis, aga... Nimelt eile õhtul plahvatas Facebookis suur draama Tapa Gümnaasiumi teemadel. Direktor võttis mõned päevad tagasi sõna ühes postituses  (postitus 16. veebruaril), kus rõhus laste motivatsioonile ja laste kasvatamisele. Samas sõnavõtus tõi ta välja kaks tüdrukut (anonüümselt muidugi), kes olid otsustanud kooli vahetada liiga mahukate kodutööde tõttu. Üks nendest tüdrukutest (vist) jagas oma vaatenurka sellest loost avalikult, postitus leitav siit  (postitus 19. veebruaril). Kuna kõik need arvamused on avalikult jagatud, siis ei tohiks nende jagamine mulle probleeme tuua.  Igatahes, kui viitsite, lugege enne siin edasi lugemist läbi need postitused, saate selgema pil...

Vahelduseks tööjuttudele ka ülevaade kodust. Nimelt oleme Martiniga tänaseks koduomanikud olnud täpselt pool aastat ja 10 päeva. Kodu ostmisest ja laenusaamisest panin suvel kokku ka video , mis sai üllatavalt palju vaatamisi. Ju vist läks asja ette, hea eestikeelne info kinnisvara ostmise protsessist.  Tänaseks päevaks on tühjast tuttuuest korterist saanud juba mõnus kodu. Kui me 22. juuli korterivõtmed kätte saime, olime kindlad, et vähemalt pool aastat magame põrandal ja sööme kiirnuudleid, sest raha oli läinud ikka tohutult palju igas suunas. Ainuüksi broneerimistasu oli tuhat, notar umbes sama jne. Sellepärast soovitangi koduostjatel enne mu videot vaadata, et oleksite vähemalt valmis rahakaotuseks. Igatahes kuidagi imeväel saime väga ruttu "jalad alla" tagasi. Ostsime konkreetselt järgmisel päeval laua ja toolid. Varsti juba tuli pesumasin, diivan... Kuu ajaga oli juba täitsa elamiskõlbulik. No fine, esimest päevast peale oli elamiskõlbulik, kuna me ju kolisimegi kohe s...

Mäletate ehk, kui kirjutasin lastevanematest ja panin v-o natuke puid ja sain selle eest ise puid, et nii kibestunud olen. :D Kibestunud ma endiselt ei ole, kuid ma ei kannata, kui laste heaolule rõhku ei panda. Ma endiselt ei poolda, kui laps käib lasteaias 55-60 tundi nädalas, sest ta väsib nii tohutult. Samas muidugi mõistan vanemaid, kes käivad tööl ja on sunnitud lapse iga päev 7-st 19ni lasteaeda jätma. Ma saan kõigest aru, AGA...  Jõuame nüüd tänase teemani, milleks on koroona. Ilmselt kõik teate, et koroonaajal ei tohi (või noh vähemalt ei soovitata:D) haigustunnustega kuskil käia, sest kunagi ei tea, mis selle taga võib olla. Niisamuti ei tohi meie, lasteaiaõpetajad, võtta haigustunnustega lapsi lasteaeda vastu. Ometi tuuakse neid lapsi lasteaeda. Köhased-nohused lapsed lasteaias on tavaline nähtus. Ütled küll, et laps on nohune vms, aga vanematel on alati õigust üle ja ajavad kõik kas allergia või millegi muu kaela. Nende laps on alati terve kui purikas. Endiselt jah, ma ...