Tahaks rääkida möödunud nädalatest, aga teate, ma ei viitsi. Ma ei viitsi kuulata pärast jälle, et oi sa ju kirjutasid täiesti valesti kõigest. Okei, hästi lühidalt. Nimelt võtsin ma oma eelmise postituse maha n-ö rahu nimel, kuna üks lugeja leidis, et kirjatükk puudutas teda liiga palju. Ometi peeti pea igat lauset valeks, kuid siiski olevat kõik käinud tema pihta. Siinkohal tasub mul üle korrata, et minu kirjatükid on minu vaatenurgast, minu arvamusest ja isegi, kui räägin mõnest olukorrast või isikust, teen seda konfidentsiaalselt. Ma ei tuleks elusees siia kellegi andmeid avalikustama, ma nii rumal ka pole. Ja kirjutada oma kogemustest on jumala okei. Paljud kirjanikud on oma teosed oma päriskogemuste põhjal kirjutanud, isegi Oskar Luts kasutas oma teostes prototüüpidena enda koolikaaslaseid. Mõelda vaid, keegi pidi Lutsule ainest Tootsi jaoks andma. Huvitav, kas see keegi käis ka protestimas Lutsu vastu?
Igatahes sain n-ö tasuta reklaami, aga minu kurvastuseks ei tulnudki vaatamisi hordides juurde. Vihakirjade asemel sain hoopis toetust ja innustust jätkamiseks. Innustust sain lausa nii palju, et olen võtnud endale päris tõsiselt eesmärgiks doktoris õpinguid jätkata. Eks peamiselt ikka kirjutamise pärast. Mulle väga meeldib kirjutada, magistritöö on juba peaaegu valmis ja elu ongi igavaks muutumas. Mul on doktoritöö ideid päris mitmeid, ülikooli valikuid samuti, aga eks me näe, mis päriselt saama hakkab. Ma olen tänaseks päevaks reaalselt 17 aastat järjest koolis käinud, ma veel mõtlen, kas võtta paar aastat pausi või teha kõik järjest ära. Kui ma teeks järjest, oleks mul juba 28-aastaselt PhD olemas. Teoreetiliselt tahaks enne selle kraadi saamist elukogemust hankida. Okei, eks me näe, ma ei luba praegu midagi.
Kusjuures praegu olengi õppepuhkusel, aga reaalse õppetööni väga jõudnud veel pole. Samas ega peagi. Ma ise olen rabanud end peaaegu hulluks töö kõrvalt, jätnud mõned ööd praktiliselt magamata ja seda kõike selle nimel, et praegu korraks aeg maha võtta ja päriselt puhata. Ma tavaliselt ei oska puhata, mulle meeldib kogu aeg tegevuses olla. Kui te arvate, et vabadel päevadel ma magan poole päevani, siis te eksite. Igatahes mõtlesime paar nädalat tagasi Martiniga, et võiks Rooma minna. Mõeldud-tehtud. Läksime laupäeval (02.04) ja tagasi tulime teisipäeval (05.04). Eilse päeva tõesti puhkasin reisiväsimusest ja panin pool päeva videot kokku. Täna esimest korda selle nädala jooksul magasin end vist välja, ärkasin reaalselt alles kell 11. Kohe, kui selle postituse avalikustan, võtan ausõna oma lõputöö ka ette. Mul vaja analüüsi osa korrastada natuke, järelduste osa lõpuni kirjutada ja siis kiiresti esialgne kokkuvõte kirja panna. Kahe nädala pärast on eelkaitsmine (22.04), seega mingid esialgsed slaidid võiks ka teha. Igatahes ma ei pabista, eelkaitsmine ongi nagu harjutamine, töö ei peagi 100% valmis olema. Lõplik töö tuleb esitada 4 nädala pärast (5. mai) ja mul on aprilli lõpus veel üks õppepuhkus ka ootamas, millal saangi viimaseid viimistlusi teha.
Rooma reisi video on ka juba üleval, video link on SIIN. Kui oled ka unistamas reisist Rooma, siis minu videost saate päris häid nippe. Kindlasti jätke meelde, et iga kuu esimene pühapäev saab Colosseumi, Rooma foorumi jpt muuseumidesse tasuta ning iga kuu viimane pühapäev on Vatikani muuseumid tasuta. Arvestada tasub pikkade järjekordadega, aga kui suudate hästi ajastada, võib vedada. Meie saime nt tasuta päeval Colosseumisse 10 minutiga sisse (13-14 paiku). Järelikult alati ei olegi vaja 7-st järjekorras seista. Tavaliselt inimesed lähevad varakult sappa seisma, et üldse sisse pääseda. Reeglina sellistes järjekordades läheb ka tunde. Samas Püha Peetruse basiilikasse läksime hommikul 7-8 paiku ja saime ka loetud minutitega sisse. Meil lihtsalt vist vedas kõigega. Ilmaga vedas ka tohutult. Õnneseened oleme.
Kommentaarid
Postita kommentaar