Jääb mulje nagu ma ainult paneks puid, halaks ja teeks kõike maha. Ausõna ma pole kibestunud ja elus pettunud. Tõenäoliselt on mul praegu käsil senise elu kõige põnevam ja toredam periood. Õppides Tartus, arvasin, et just baka-aastad on elu parimad, kuna elasin täiel rinnal tudengielu – ühiselamu, peod, korporatsioon, sõbrad, sissetulekud vanematelt jne. Nüüd leian, et hoopis maka-aastad on parimad. Ma ei ela enam seda traditsioonilist üliõpilaselu, vaid minust on saanud nagu täiskasvanud inimene – mul on oma kodu, ma olen suhtes, käin tööl, teenin ise raha, teen magistrikraadi töö kõrvalt, kirjutan lõputööd, käin praktikal, sisustan kodu jne. Kaks kraadi ja kaks täiesti erinevat inimest. Ma olen jõudnud juba päris palju ja mõelge vaid, ma olen alles 23. Tahaks juba teada, mis ma 5, 10 või 20 aasta pärast teen.
Ma suundun esmaspäevast õppepuhkusele, et teha ära oma praktika. Nimelt lähen ma Haridus- ja Teadusministeeriumisse (nii Tallinna kui Tartu osakondadesse) ja võin juba etteruttavalt öelda, et ees on ootamas kohtumised väga mõjukate isikutega.
Mõtlesin täna tegelikult veel natuke halada ka, muidu see poleks ju minulik. Räägin seekord ülikoolist. Nimelt lähevad Tallinna haridusasutused esmaspäevast üle kollasele stenaariumile, mis tähendab suuremat hajutamist, kontaktide vältimist, isikukaitsevahendeid jpm. Okei, täna veel neid meetmeid ei pea otseselt järgima ja seda, kas ülikool üldse kuulub Tallinna haridusasutuste alla, ma ausalt ei tea. Üldiselt on meie eriala ained juba mõnda aega olnud e-õppes. Paljud meie kursuselt ei ela üldse Tallinnas, seega on see e-variant eriti mugav. Oleme juba harjunud zoomitundidega. Zoomis on siiani kõik õnnestunud – tehtud on grupitöid, lugemisülesandeid jms. Kusjuures, kui koolis kohapeal oleks õppejõud andnud kõigile paberkandjal artiklid lugemiseks, siis zoomis elektrooniliste näol oleme me ju ka loodust hoidnud. Lühidalt öeldes on tänaseni kõik olnud vahva. Täna pidi aga meil kell 10 algama üks aine, mis pole otseselt meie enda valdkonna aine, vaid seotud üldiselt uurimistööga. Oleme mitu päeva kursusevestluses arutanud, et kas tõesti toimub tund kontaktõppena. Mitmed meist kirjutasid õppejõule, et uurida asja. Õppejõud väitis, et tõesti toimub tund vaid kohapeal, tema ei ole nõus minema üle veebi ega korraldama hübriidõpet. Mitmed meie kursuselt käisid eelmisel nädalal ühes tunnis, kus viibis koroonapositiivne inimene ning on seetõttu siiani lähikontaktsetena kodus. Nendele, kes tõesti kohale minna ei saa, vastas õppejõud järgmiselt: "Aine on ülikoolis kohapeal" ja "Palun paluge mõnda oma kursusekaaslast ennast läbi arvuti audiosse võtta." Kuidagi väga absurdne olukord. Samas on õppejõul õigus, kuna ülikool ei peagi tagama veebiõppe võimalust (loe pikemalt siit). Praegu läksidki mõned kohale, et siis ise ülejäänud video teel tundi kaasata. Me korra kaalusime ka protesti, et keegi meist kohale ei läheks, aga see tundus lapsikult, seega jäime selle ise zoomikõne tegemise juurde. Aga oleme ausad, üks tudeng jagab küll audiot ja videopilti klassiruumist, aga selle kvaliteedi üle saaks viriseda. Ilmselgelt oleks heli parem, kui see arvuti oleks õppejõu ees. Osa me kõik nüüd ainest küll saame, aga nõme olukord ikkagi.
Nagu aru võisite saada, siis ka mina ei läinud kohale täna. Esiteks on mul endal väike köha-nohu, mis on küll juba ära minemas, aga siiski. Teiseks ma tahan olla esmaspäevaks täiesti terve, et alustada kauaoodatud praktikat. Kolmandaks tahan ma lihtsalt oma kontakte hoida minimaalse peal, ma ei taha ise haigestuda ega teisi nakatada. Ja neljandaks ütlen, et mulle meeldibki kodus olla – ei pea kuskile sõitma, hoian aega kokku, sain kauem magada, ei pidanud end korda tegema jne. :D
Tänan Teid igal juhul tähelepanu eest ja veits loodan, et Teil on jälle midagi mulle ette heita või kommenteerida. Minul pole vahet, kas panete puid või elate kaasa, minu postitus saab igal juhul vaatamisi tänu teile. :DD Ilusat päeva jätku!
Kommentaarid
Postita kommentaar