Otse põhisisu juurde

Igaüks jäägu oma liistude juurde


Enne postituse juurde laskumist, avan natuke tagamaid. Käisin naistepäeval vaktsineerimas, mulle võimaldas selle töökoht. Samal ajal jagas üks tuttav arstitudeng oma Instagrami storys, kuidas igaühel on võimalik saada vaktsiini. Tema jutt oli nii hea ja õige. Tahtsin tema videoid jagada edasi, aga ei saanud, seega rääkisin ise sama loo oma jälgijatele. Räägin siin ka lühidalt – Vaktsiine jääb iga päev üle ning järgmisel päeval neid enam kasutada ei saa. Lihtsalt helistad oma perearstile, ütled, et tahaksid ja isegi, kui ta esimese hooga ütleb, et oota, praegu ei saa, siis ära heida meelt, ta tõenäoliselt helistab sulle varsti tagasi teatega, et üks vaktsiin on üle. Ma tean väga paljusid tavainimesi, kes pole eesliinitöötajad, kuid on vaktsiini saanud. Igatahes minu igati üllas üleskutse muutus väga ruttu väga populaarseks. Ma sain tohutult kiidusõnu. Sinna sõnumite hulka eksisid ära ka 2 skeptikut, mille üle mul on lausa piinlik. Piinlik võiks olla neil, aga hoopis on minul piinlik, et mind sellised isikud üldse jälgivad. 

Inimest, kes on pool elu õppinud ja samal erialal töötanud, ei ole piisavalt usaldusväärne, aga Malle pooletunnise eluülikooli haridusega on küll. See lihtne arstidiplom ei anna oskuseid/teadmiseid? Haridus ei näita haritust? Aga mis siis näitab haritust? Kust teadmiseid siis veel hangitakse? Kogemusest? Kust seda kogemust saab? Kas te tõesti arvate, et iga mees tänavalt saab arstiteaduskonda sisse? Vōi üldse ülikooli sisse? 

Ülikoolil ja ülikoolil on ka vahe, eluülikool ei ole sama mis TÜ või TLÜ. Mõni arvab ju koguni, et on samaväärne Oxfordi ülikooli teadlastega ja räägib AstraZeneca teemadel kaasa. Kui sa oma väidetes nii kindel oled, siis äkki selgitad, miks Sa ikka veel siin arvutiekraani taga istud ja loed täiesti võõra inimese blogist artiklit koroonaeitajate teemal, kui saaksid samal ajal maailma päästa tegudega? Sõnadel on ka jõud, aga sõnade taga käivad reeglina ikka teod ka (siinkohal mõtlen siis uute vaktsiinide välja mõtlemist, muude lahenduste leidmist jne). Kui midagi ette pole näidata, ajavad asja ära ka viited korrektsetele allikatele, et enda juttu kinnitada. Muide, viitamine ei ole lihtsalt mõne artikli lingi saatmine. Tahaksid nüüd kindlasti vastu kohe öelda, et ega ma ise parem ole? Ega ma peagi parem olema. Ma õppisin ise ka alles hiljaaegu bakatööd kirjutades selle õige viitamise ära. Igatahes, leian, et igaüks ise teab, kus ta on ja mida ta teeb. Haridus on nagu ilus aluspesu – teised ei näe, sina ise aga tead. 

Ma ei hakka midagi otseselt õigustama, aga arvamust võin ju ikka avaldada. Sina ilmselt jagad oma arvamust tihemini? Kommentaariumid ja Twitter? Ma olen tavaline inimene, pole ma arst ega jurist. Olen lõpetanud küll ülikooli ja jätkan oma õpinguteed veel magistriski, aga kuna ma pole õppinud arstiks, ei hakka ma ka oma arvamust avaldama meditsiini teemadel. Mida mina, lihtinimene, ikka öelda oskan? Ma ei tea isegi, millest need koroonavaktsiinid koosnevad. Nüüd lendaksid kindlasti mõned vaktsiinivastased mulle jälle peale, et mis mõttes ma uurimistööd ei teinud enne, kui midagi endasse süstida lasin. Nagu mu endine klassivend mulle Instagramis kirjutas, siis enne vaktsineerima jooksmist peab ikka uurima, mida MRNa kehale teeb ja mida üldse revolutsiooniliselt vaktsiinid teinud on. Temani on jõudnud n-ö info, mida väga ei avalikustata ja oskab raamidest välja vaadata (screenshot all). Vot nii on lood. Kirjutasin meelega mRNA valesti, püüdsin ikka originaalilähedaseks jääda, ja ehk annab see loole vürtsi juurde ka. 

Ma pole antud isiku hariduskäiguga küll päris kursis, aga kui ta studeeriks arstiks, siis esiteks, ma teaks seda (nimekirjad on avalikud), ja teiseks, ta ei tulekski nii rumala jutuga lagedale. Oletada ja Telegrami uskuda võib igaüks, aga teadusega tegelemine jäägu ikka teadlastele. Seega, mida ma ikka uurin vaktsiinide koostisosi ja ajalugu, kui mul puuduvad erialased teadmised nagunii, et analüüsida ja järeldusi teha. Erialad ju ongi selleks, et arendada välja spetsialiste. Kui ma spetsialist ei ole, siis antud teemasse ka laskuma ei hakka ja toetuda kellegi teise arvamusele on ka absurdne. 

Mina usaldan õppinud inimesi. Mitte keegi mitte kuskil ei anna lihtsalt niisama diplomit. Isegi minu lihtne humanitaarteaduskonna bakalaureusediplom ei tulnud niisama. Mida rohkem sa õpid, seda enam saad aru, kui vähe sa tead. Ometi on Eesti praegu täis inimesi, kes arvavad, et just nemad teavad, milles tänane probleem seisneb. Nad oskavad kõike lahata, analüüsida, järeldusi teha, lahendusi pakkuda jne. Tore! Reeglina on need isehakanud teadlased veel endas nii kindlad ka, eks kambavaim annab veelgi juurde, et ainuõige tundubki arstide ja teadlaste maha tegemine. Või koguni nende pädevuses kahtlemine? Kui oleks minu teha, ma reaalselt annaks nende kätte kõik ohjad – võtke ja tehke siis, kuidas õige on. Niigi oleme juba tänu sellistele eitajatele ja vastastele maailmas 1. kohal oma nakatunute arvuga (100 000 elaniku kohta). Kaotada pole enam midagi, kui vaid, siis inimesi, aga see koroonajama on ju nagunii väljamõeldis? Ratsionaalselt mõeldes oleks see muidugi katastroof, aga lapsed ju õpivadki mängu käigus. :D

Ma mingil määral tahan vabandada selle postituse pärast, kuna see kukkus üsna ründavalt välja. Seda ma ei tahtnud. Samas, mida ma ikka vabandan. Kellele ma ikka tõestan teaduse vajalikkust? Igaüks elab nagunii oma mätta otsas ja räägib seda, mida näeb. Mina ei hakka kedagi oma mättale kutsuma, koroonaaeg pealegi, hoiame vahet eks. 





Lisaks sain teada, et mõne aasta pärast on kindel minek. Ma isegi ei viitsi laskuda sellesse teemasse, sest mul pole selle postituse kirjutamise ajaga ka veel magistrikraadigi tekkinud, seega mis ütleja või vaidleja ma ikka olen. Igaüks jäägu oma liistude juurde.




Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Tänapäeva lapsed on hukas?

Ma pole siia sada aastat kirjutama tulnud, aga n agu varem  öeldud, siis kes see heast elust ikka kirjutada ja lugeda viitsiks. Pealegi see kirjutamine on paganama t ü ütu hetkel (tbh tegelikult juba 2 aastat), sest ma istusin 2 aastat tagasi arvutile kogemata (2x) oma ahtriga peale. Ma ei tea kuidas, aga istusin. Peale seda ta t öötab nagu jumal juhatab ja t äpit ähti ei saa mitte mingi imenipiga j ä ädavalt t ö öle. Hetkel copypaste ´in konkreetselt iga t äpit ähte online keyboardist siia. Haige, ma tean. (Okei, postituse kirjutamise ajal mu mees tegi midagi ja mu täpitähed on korras, vähemalt ajutiselt :D) Ja telefonis ma ei viitsiks elusees kirjutada postitust, ma siiski eelmisest sajandist jne. Igatahes, vast sain p õhjendatud, miks ma pole ammu kirjutanud. Okei, p äris ausalt mul pole olnud ka otsest p õhjust, millest siia kirjutama tulla . Mul on reaalselt k õik h ästi, nii era - kui t ö öelus. AGA, mõtlesin, et tahaks siiski vahelduseks otsida teemat, mille üle kurta ja m...

Aitab sellest lasteaiast

Nonii, käes on aeg suurimaks halapostituseks! Kas olete valmis? Parem oleks, et olete. Okei, enne asja kallele asumist lepime palun ühes asjas kokku – tegemist on pelgalt minu arvamuse ja kogemusega. Iga detaili ei tasu võtta 100-protsendilise tõena, kuigi ega ma nüüd juttu välja mōtlema hakka, haha. Lihtsalt vahel leitakse, et minu kirjatükid on vastuolus kellegagi või millegagi, seega ennetan probleeme. Kui keegi tarkpea peaks hakkama arvama/pakkuma/välja uurima, mis lasteaiast või mis konkreetsetest isikutest jutt käib, siis olgu juba ette mainitud, et igasugune järeltegevus on keelatud ja tagajärgedega saab tutvuda lehekülje jaluses. :DD Nüüd asja kallale – ühe väga väsinud ja tühjakspigistatud noore õpetaja kogemus lasteaias.  Suutsin töötada 2 aastat lasteaias tasandusrühma õpetajana. Absoluutselt kõik mu sõbrad, tuttavad, lähedased imestavad, et nii kaua üldse suutsin seal vastu pidada. Nemad vaesekesed (okei mu elukaaslane kõige rohkem) pidid ju kuulma kogu aeg minu halamis...

Kuradi kullerid

 Nagu pealkiri juba ütleb, olen ma täna siin, et kulleritest ja üldse kullerdamisest rääkida. Eelmises postituses sai juba öeldud, et kui pole probleeme, pole ka postitusi. Tõepoolest on olnud tööalaselt rahulik ja ka muidu väga tore aeg. Siiamaani on tegelikult. Ainult, et tellimine kulleritega ajab mul juba nädal aega kopsu üle maksa.  Nimelt kõige suurem kurjajuur on UPS. Näiteks Tommy Hilfigeri lehelt ei saagi muudmoodi pakke tellida, kui läbi UPSi. Mul oli juba varasemast üks halb kogemus selle kullerfirmaga, kui mind ei teavitatud, et kuller tuleb ning ma olin tuimalt tööl. Pakki ma ei saanudki kätte, õnneks sain tookord vähemalt raha hiljem tagasi. Seekord siis tellisin mehele uue rahakoti sealt (hea diil, parem kui poes kohapeal), andsin UPSile uue võimaluse. Tellimuse tegin juba üleeelmisel nädalal ning UPSilt sain nädala alguses sõnumi, et pakk on teel. Nädalavahetusel siis hakkasime mehega mõtlema, et huvitav kuhu pakk nii kauaks jääb, läksin siis tellimuse liikumis...