Otse põhisisu juurde

Museoloogia ja mina

Mis on museoloogia?

Museoloogia (muuseumiteadus) on omaette teadus- ja tegevusharu, millel on väga pikk ajalugu, mis ulatub Vana-Kreekasse, kus võeti kasutusele termin museion. Museion (Μουσεῖον) oli muusadele pühendatud tempel, kus käidi mõtlemas ja tegelemas filosoofiaga. Museionitest said n-ö tolleaegsed raamatukogud, kuna nendes hoiti papüüruserulle ja skulptuure. Keskajal võtsid selle rolli üle kirikud, millest arenesid välja esimesed muuseumite eelkäijad. Koguma asuti põhiliselt maale, millest sündisid maalikogud. Renessansiajal hakati viimaks ka valdkondi üksteisest eraldama. Avastati, et antud paigad on ideaalsed erinevate ajaloomaterjalide säilitamiseks ja nõnda hakatigi muuseume just sel eesmärgil kasutama. 

Tänapäeval kuuluvad muuseumid suuresti eri organisatsioonidele ja riigile. Muuseumite eesmärk pole teenida kasumit, vaid pakkuda kultuurielamusi, harida ning laiendada silmaringi. Muusuemid tegelevad kogumise, konseveerimise, uurimise, vahendamise ja eksponeerimisega. Lühidalt, muuseumitel on väga suur roll ajaloo talletamises. Mida me küll teeksime, kuid neid poleks? Oleme parem tänulikud, et meil on võimalus muuseume igal ajal külastada (lahtiolekuaegadel muidugi :D). 

Kui suur on minu kirg muuseumiteaduse vastu?

Öelda, et mul on kohutavalt suur kirg, oleks võib-olla vale, kuna kindlasti on inimesi, kellel on huvi antud valdkonna vastu kordades suurem. Ma olen ise selle teadusalani jõudnud väga huvitavat teedpidi. 

Juba väiksest peale olen vanematega palju ringi reisinud ja muuseume külastanud. Mäletan väga hästi, kui umbes 3. klassi ajal käisin Egiptuses reisil ja tagasi tulles rääkisin kõigile vaimustunult Kairo muuseumis nähtud uhketest sarkofaagidest ja ehtsatest muumiatest. Teised vaatasid mind imelike pilkudega ja ütlesid, et Egiptuses käiakse ainult puhkusreisidel. Ühiskondliku surve tõttu tekkis minus tunne, et muuseumid on mõttetud ja milleks ikka neid vanu igavaid asju vaadata. Mina võisin ju teha näo, et mind ei huvita muuseumid, aga ega vanemad selle pärast ei jätnud reisides neid "programmist" välja. Õnneks on ajaga minus muuseumiarmastus tagasi tulnud ja olen ümbritsetud inimestest, kes mõistavad ja oskavad hoopis ise kaasa rääkida, mitte halvustada. 

Siinkohal pole lugu veel lõppenud. Asusin siis 2017. aasta sügisel klassikalist filoloogiat õppima ja kohe esimesel semestril oli sissejuhatav aine erialasse, kus ühe (võimalik, et ka kahe) loengu teemaks oli museoloogia. Õppejõud, kes suutis tekidada minus tollal nii suure huvi, on praegu näiteks mu bakatöö juhendaja. Kuna huvi oli juba olemas, ei suutnud ma sellelt mõtteid eemale saada, seega võtsin järgneval semestril eraldi aine museoloogiast. Ka sellega asi ei piirdu, võtsin 2. kursusel olles veel muuseumipedagoogika ained jms. Vahepeal käisin muuseumipraktikal TÜ muuseumis, olin ERM-is vabatahtlik ja üldse külastasin eri muuseume ja näituseid nii Eestis kui välismaal. Mitmeid muuseume olen korduvalt külastanud, nt Louvre´i 3 korda ja tahan sinna kindlasti veel minna, kuna kõike ei jõua lihtsalt ühe korraga vaadata. 

Mulle meeldivad tohutult muuseumid, eriti küll antiigikogud ja maalid. Kui eelistustest rääkida, siis antiik, keskaeg, renessanss, barokk ja rokokoo on kõige huvitavamad, uuem kunsti nii palju silmailu mulle isiklikult ei paku. Nagu olete vast aru saanud, siis ma lausa armastan museoloogiat ning sellest tingituna kirjutan hetkel sarnasel teemal bakalaureusetööd ja loodetavasti jätkan õpinguid magistriõppes, et oma tekkinud huvi tulevikus ehk tööga ühendada. 

Museoloogia pole populaarseim ala, aga uskuge mind, mida rohkem aeg edasi, seda rohkem inimestel huvi selle vastu tekib. Ajalugu sünnib iga päevaga muudkui juurde, varasemad ajad jäävad aina kaugemale ja nõnda varsti ei teagi keegi enam mitte midagi. Ega kooli ajalootundidest nagunii kõik 100% meelde jää, seega soovitan õpitu kinnitamiseks külastada vahel ka muuseume. Muuseumisse ei pea alati minema ilmtingimata end harima, võib ka lihtsalt jalutada ja oma mõtteid mõelda. 

Kui tihti käite ise muuseumides ja mis on teie lemmikmuuseumid või -näitused? 

Akropoli muuseumis

Briti muuseumis 

Ermitaažis 

Louvre´is 

Tartu Kunstimuuseumis

P.S. Postitus on kirjutatud koolitöö raames ja ühe enda varasema referaadi põhjal. 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Tänapäeva lapsed on hukas?

Ma pole siia sada aastat kirjutama tulnud, aga n agu varem  öeldud, siis kes see heast elust ikka kirjutada ja lugeda viitsiks. Pealegi see kirjutamine on paganama t ü ütu hetkel (tbh tegelikult juba 2 aastat), sest ma istusin 2 aastat tagasi arvutile kogemata (2x) oma ahtriga peale. Ma ei tea kuidas, aga istusin. Peale seda ta t öötab nagu jumal juhatab ja t äpit ähti ei saa mitte mingi imenipiga j ä ädavalt t ö öle. Hetkel copypaste ´in konkreetselt iga t äpit ähte online keyboardist siia. Haige, ma tean. (Okei, postituse kirjutamise ajal mu mees tegi midagi ja mu täpitähed on korras, vähemalt ajutiselt :D) Ja telefonis ma ei viitsiks elusees kirjutada postitust, ma siiski eelmisest sajandist jne. Igatahes, vast sain p õhjendatud, miks ma pole ammu kirjutanud. Okei, p äris ausalt mul pole olnud ka otsest p õhjust, millest siia kirjutama tulla . Mul on reaalselt k õik h ästi, nii era - kui t ö öelus. AGA, mõtlesin, et tahaks siiski vahelduseks otsida teemat, mille üle kurta ja m...

Aitab sellest lasteaiast

Nonii, käes on aeg suurimaks halapostituseks! Kas olete valmis? Parem oleks, et olete. Okei, enne asja kallele asumist lepime palun ühes asjas kokku – tegemist on pelgalt minu arvamuse ja kogemusega. Iga detaili ei tasu võtta 100-protsendilise tõena, kuigi ega ma nüüd juttu välja mōtlema hakka, haha. Lihtsalt vahel leitakse, et minu kirjatükid on vastuolus kellegagi või millegagi, seega ennetan probleeme. Kui keegi tarkpea peaks hakkama arvama/pakkuma/välja uurima, mis lasteaiast või mis konkreetsetest isikutest jutt käib, siis olgu juba ette mainitud, et igasugune järeltegevus on keelatud ja tagajärgedega saab tutvuda lehekülje jaluses. :DD Nüüd asja kallale – ühe väga väsinud ja tühjakspigistatud noore õpetaja kogemus lasteaias.  Suutsin töötada 2 aastat lasteaias tasandusrühma õpetajana. Absoluutselt kõik mu sõbrad, tuttavad, lähedased imestavad, et nii kaua üldse suutsin seal vastu pidada. Nemad vaesekesed (okei mu elukaaslane kõige rohkem) pidid ju kuulma kogu aeg minu halamis...

Kuradi kullerid

 Nagu pealkiri juba ütleb, olen ma täna siin, et kulleritest ja üldse kullerdamisest rääkida. Eelmises postituses sai juba öeldud, et kui pole probleeme, pole ka postitusi. Tõepoolest on olnud tööalaselt rahulik ja ka muidu väga tore aeg. Siiamaani on tegelikult. Ainult, et tellimine kulleritega ajab mul juba nädal aega kopsu üle maksa.  Nimelt kõige suurem kurjajuur on UPS. Näiteks Tommy Hilfigeri lehelt ei saagi muudmoodi pakke tellida, kui läbi UPSi. Mul oli juba varasemast üks halb kogemus selle kullerfirmaga, kui mind ei teavitatud, et kuller tuleb ning ma olin tuimalt tööl. Pakki ma ei saanudki kätte, õnneks sain tookord vähemalt raha hiljem tagasi. Seekord siis tellisin mehele uue rahakoti sealt (hea diil, parem kui poes kohapeal), andsin UPSile uue võimaluse. Tellimuse tegin juba üleeelmisel nädalal ning UPSilt sain nädala alguses sõnumi, et pakk on teel. Nädalavahetusel siis hakkasime mehega mõtlema, et huvitav kuhu pakk nii kauaks jääb, läksin siis tellimuse liikumis...