Otse põhisisu juurde

Väikelinlase pihtimused

Olen maalt (tegelikult Tapalt, mis on kirjade järgi linn) ning algaja autojuht, kes püüab eluga suurlinnas hakkama saada. Eelkõige hakkama saada just liikluses. Siiamaani on kõik väga ilusti sujunud, v.a üks parkimistrahv (trahvi saamisest rääkisin ülikooli blogis, kui kedagi huvitab, siis link on SIIN). Enamasti käin ma jala koolis, kuid vahel otsustan siiski ka autoga käia. Parkimine on jama, igal pool on A-piirkond ehk 15 minutit tasuta, õnneks nurga taga ka üks B-piirkonna parkla, kus võib lausa 90 minutit märgistatult parkida. See 90 minutit on täpselt minu ühe loengu/praktikumi pikkus, seega rohkemaks, kui 1 loeng, autoga tulla ei saa. Täna siis oli see ühe loenguga päev, kus otsustasin autoga minna. Parkimine läks küll kellast tegelikult paar minutit üle, kuid sellest ei juhtnud midagi.
Nii ja nüüd läheb toredaks jutt.. Mõtlesin, et käin ruttu Kaubamajast läbi, ostan salvrätikuid. Mõeldud-tehtud, sõitsin siis Kaubamaja parkimismajja, sain automaadist kaardi ja jätsin selle autosse. Ja teate kuhu? Teiste parkimiskaartide vahele, mul neid parasjagu sinna kogunenud. Sellest mu järgnev jama ka alguse sai. Käisin poes ära (ostsin sushit ja mandariiiiiine, elu on ilus) ja istusin autosse, et ära sõita. Sõitsin kuni väljapääsu postini, panin kaardi masinasse ja tuli ette kiri: "Tundmatu kaart". Okei, tagurdasin ja läksin siis parkima tagasi. Mu taga olid juba teised autod ka, piiiinlik. Parkisin auto ära, avastasin, et jah, kogemata olin Tasku keskuse parkimiskaardi masinasse toppinud. Otsisin siis "õige" kaardi üles, läksin igaksjuhuks makseautomaadi juurde, et äkki peab juba maksama, sest aeg võib olla üle läinud. Nii, panin kaardi automaati ja ekraanile ilmus tekst: "Tasumisele kuuluv summa on 718€". Mida asja? Nii kaua ma ju ka ei olnud ära. Küsisin siis ühelt naiselt nõu, et miks see nii palju näitab. Naine vastas, et äkki panin mõne vana kaardi, ta oli ise ka kunagi nii teinud ja sarnase summa ekraanilt leidnud. Ma olin sellele naisele äraütlemata tänulik, kartsin ise juba, et jäängi oma autoga sinna parkimismajja. Kaart oli kuupäevaga 30.oktoober 2017. Lappasin siis uuesti autos kõik oma parkimiskaardid läbi ja leidsingi lõpuks päriselt õige kaardi. Käisin uuesti automaadi juures ja seekord tuli kiri, et tasuda pole vaja. Super. Läksin autosse, sõitsin väljapääsuposti ette, panin õige kaardi sisse ja üllatus-üllatus, värav avanes. Ma olin päästetud!

Nüüd jõudsin koju ja mõtlesin, et nii koomilist lugu pole minuga küll ammu juhtunud, niiet selle võiks kohe üles kirjutada. Loodan, et Teil läheb parkimismajadega paremini. Või on ka Teil taoliseid apsakaid juhtunud? Heameelega kuulaksin ka teie seikluseid. :D Aga olgu, pean nüüd õppima hakkama (ja sushit sööma), et jõuaks paari tunni pärast kursekatega kooki sööma veel minna. Tsau!

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Tänapäeva lapsed on hukas?

Ma pole siia sada aastat kirjutama tulnud, aga n agu varem  öeldud, siis kes see heast elust ikka kirjutada ja lugeda viitsiks. Pealegi see kirjutamine on paganama t ü ütu hetkel (tbh tegelikult juba 2 aastat), sest ma istusin 2 aastat tagasi arvutile kogemata (2x) oma ahtriga peale. Ma ei tea kuidas, aga istusin. Peale seda ta t öötab nagu jumal juhatab ja t äpit ähti ei saa mitte mingi imenipiga j ä ädavalt t ö öle. Hetkel copypaste ´in konkreetselt iga t äpit ähte online keyboardist siia. Haige, ma tean. (Okei, postituse kirjutamise ajal mu mees tegi midagi ja mu täpitähed on korras, vähemalt ajutiselt :D) Ja telefonis ma ei viitsiks elusees kirjutada postitust, ma siiski eelmisest sajandist jne. Igatahes, vast sain p õhjendatud, miks ma pole ammu kirjutanud. Okei, p äris ausalt mul pole olnud ka otsest p õhjust, millest siia kirjutama tulla . Mul on reaalselt k õik h ästi, nii era - kui t ö öelus. AGA, mõtlesin, et tahaks siiski vahelduseks otsida teemat, mille üle kurta ja m...

Aitab sellest lasteaiast

Nonii, käes on aeg suurimaks halapostituseks! Kas olete valmis? Parem oleks, et olete. Okei, enne asja kallele asumist lepime palun ühes asjas kokku – tegemist on pelgalt minu arvamuse ja kogemusega. Iga detaili ei tasu võtta 100-protsendilise tõena, kuigi ega ma nüüd juttu välja mōtlema hakka, haha. Lihtsalt vahel leitakse, et minu kirjatükid on vastuolus kellegagi või millegagi, seega ennetan probleeme. Kui keegi tarkpea peaks hakkama arvama/pakkuma/välja uurima, mis lasteaiast või mis konkreetsetest isikutest jutt käib, siis olgu juba ette mainitud, et igasugune järeltegevus on keelatud ja tagajärgedega saab tutvuda lehekülje jaluses. :DD Nüüd asja kallale – ühe väga väsinud ja tühjakspigistatud noore õpetaja kogemus lasteaias.  Suutsin töötada 2 aastat lasteaias tasandusrühma õpetajana. Absoluutselt kõik mu sõbrad, tuttavad, lähedased imestavad, et nii kaua üldse suutsin seal vastu pidada. Nemad vaesekesed (okei mu elukaaslane kõige rohkem) pidid ju kuulma kogu aeg minu halamis...

Kuradi kullerid

 Nagu pealkiri juba ütleb, olen ma täna siin, et kulleritest ja üldse kullerdamisest rääkida. Eelmises postituses sai juba öeldud, et kui pole probleeme, pole ka postitusi. Tõepoolest on olnud tööalaselt rahulik ja ka muidu väga tore aeg. Siiamaani on tegelikult. Ainult, et tellimine kulleritega ajab mul juba nädal aega kopsu üle maksa.  Nimelt kõige suurem kurjajuur on UPS. Näiteks Tommy Hilfigeri lehelt ei saagi muudmoodi pakke tellida, kui läbi UPSi. Mul oli juba varasemast üks halb kogemus selle kullerfirmaga, kui mind ei teavitatud, et kuller tuleb ning ma olin tuimalt tööl. Pakki ma ei saanudki kätte, õnneks sain tookord vähemalt raha hiljem tagasi. Seekord siis tellisin mehele uue rahakoti sealt (hea diil, parem kui poes kohapeal), andsin UPSile uue võimaluse. Tellimuse tegin juba üleeelmisel nädalal ning UPSilt sain nädala alguses sõnumi, et pakk on teel. Nädalavahetusel siis hakkasime mehega mõtlema, et huvitav kuhu pakk nii kauaks jääb, läksin siis tellimuse liikumis...