Otse põhisisu juurde

Tartusse elama, kooli ja trenni!

Täna mul polegi üht kindlat teemat, millest Teile kirjutada, vaid räägin läbi-segi erinevatest sündmustest ja asjadest, mis ees on ootamas. Oot-oot, enne veel väike eputamisosa. Kirjutan hetkel sedasama postitust uhiuue arvutiga, mille mõned päevad tagasi sain. Igatahes andestage lohakusvead, kui peaks tekkima klaviatuuri harjumatuse tõttu.  Alustame nüüd lõpuks postitusega.

Esmalt, ehk mäletate seda, kui ühes postituses (SIIN) halasin, et ei tea, kus oma treeninguid jätkata sügisest. Mul soovitati Tartu Ülikooli Spordiklubist uurida kergejõustiku kohta ning seda ka tegin. Algul uurisin kodulehelt, kust leidsin treeningud vaid 4-19 aastastele. Olen küll 19, aga sinna minna oleks naljakas.. Seega võtsin ise ühendust spordiklubi juhatajaga, kes vastas väga ruttu, ning sain teada, et võib-olla pakuvad nad sel aastal kergejõustiku treeninguid ka harrastajatele. See oleks megalahe ausalt. Lisaks ütles, et kui siiski treeninguid ei tule, võtaks ma ise ühendust mõne nende treeneriga, kelle käe all treenida, ka see oleks lahe minu arvates. Maksku, mis maksab, mina tahan igal juhul korralikult trenni teha. 

Räägin ruttu möödaminnes ka ühikast, kuhu elama asun. Tuba on ilus ja just renoveeritud, ühesõnaga kõik on 5+. Eelmine nädal viisime Jannega juba esimesed kohvritäied riideid ja jalanõusid sinna ning vaatasime üle, mida veel vaja. Ütleme nii, et tegelikult on suurem osa veel viia.. Meil pole ei tekke, patju, sööginõusid. Üritame nädalavahetusel mu vanemate abiga kõik vajaliku Tartusse kolida. Üldiselt on kõik siiski väga hästi, ainult ei tea, millised on meie toanaabrid, kellega kööki ja wc-d jagame. Loodame südamest, et tegu on toredate inimestega. 

Tulevik kõlab tulevat väga huvitav ja põnev. Üritan vähemalt korra kuus siia midagi kirjutama hakata, et endal kunagi tore lugeda oleks, mida ülikooli ajal mõtlesin ja tegin.. ja muidugi, kuidas hakkama sain. 

Kõike head Teile ja peatse nägemiseni! 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Tänapäeva lapsed on hukas?

Ma pole siia sada aastat kirjutama tulnud, aga n agu varem  öeldud, siis kes see heast elust ikka kirjutada ja lugeda viitsiks. Pealegi see kirjutamine on paganama t ü ütu hetkel (tbh tegelikult juba 2 aastat), sest ma istusin 2 aastat tagasi arvutile kogemata (2x) oma ahtriga peale. Ma ei tea kuidas, aga istusin. Peale seda ta t öötab nagu jumal juhatab ja t äpit ähti ei saa mitte mingi imenipiga j ä ädavalt t ö öle. Hetkel copypaste ´in konkreetselt iga t äpit ähte online keyboardist siia. Haige, ma tean. (Okei, postituse kirjutamise ajal mu mees tegi midagi ja mu täpitähed on korras, vähemalt ajutiselt :D) Ja telefonis ma ei viitsiks elusees kirjutada postitust, ma siiski eelmisest sajandist jne. Igatahes, vast sain p õhjendatud, miks ma pole ammu kirjutanud. Okei, p äris ausalt mul pole olnud ka otsest p õhjust, millest siia kirjutama tulla . Mul on reaalselt k õik h ästi, nii era - kui t ö öelus. AGA, mõtlesin, et tahaks siiski vahelduseks otsida teemat, mille üle kurta ja m...

Aitab sellest lasteaiast

Nonii, käes on aeg suurimaks halapostituseks! Kas olete valmis? Parem oleks, et olete. Okei, enne asja kallele asumist lepime palun ühes asjas kokku – tegemist on pelgalt minu arvamuse ja kogemusega. Iga detaili ei tasu võtta 100-protsendilise tõena, kuigi ega ma nüüd juttu välja mōtlema hakka, haha. Lihtsalt vahel leitakse, et minu kirjatükid on vastuolus kellegagi või millegagi, seega ennetan probleeme. Kui keegi tarkpea peaks hakkama arvama/pakkuma/välja uurima, mis lasteaiast või mis konkreetsetest isikutest jutt käib, siis olgu juba ette mainitud, et igasugune järeltegevus on keelatud ja tagajärgedega saab tutvuda lehekülje jaluses. :DD Nüüd asja kallale – ühe väga väsinud ja tühjakspigistatud noore õpetaja kogemus lasteaias.  Suutsin töötada 2 aastat lasteaias tasandusrühma õpetajana. Absoluutselt kõik mu sõbrad, tuttavad, lähedased imestavad, et nii kaua üldse suutsin seal vastu pidada. Nemad vaesekesed (okei mu elukaaslane kõige rohkem) pidid ju kuulma kogu aeg minu halamis...

Kuradi kullerid

 Nagu pealkiri juba ütleb, olen ma täna siin, et kulleritest ja üldse kullerdamisest rääkida. Eelmises postituses sai juba öeldud, et kui pole probleeme, pole ka postitusi. Tõepoolest on olnud tööalaselt rahulik ja ka muidu väga tore aeg. Siiamaani on tegelikult. Ainult, et tellimine kulleritega ajab mul juba nädal aega kopsu üle maksa.  Nimelt kõige suurem kurjajuur on UPS. Näiteks Tommy Hilfigeri lehelt ei saagi muudmoodi pakke tellida, kui läbi UPSi. Mul oli juba varasemast üks halb kogemus selle kullerfirmaga, kui mind ei teavitatud, et kuller tuleb ning ma olin tuimalt tööl. Pakki ma ei saanudki kätte, õnneks sain tookord vähemalt raha hiljem tagasi. Seekord siis tellisin mehele uue rahakoti sealt (hea diil, parem kui poes kohapeal), andsin UPSile uue võimaluse. Tellimuse tegin juba üleeelmisel nädalal ning UPSilt sain nädala alguses sõnumi, et pakk on teel. Nädalavahetusel siis hakkasime mehega mõtlema, et huvitav kuhu pakk nii kauaks jääb, läksin siis tellimuse liikumis...